Eessõna

Mul on hea meel esitleda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) viieteistkümnendat aastaaruannet, mis hõlmab ajavahemikku 1. aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026. ESRNil on seadusest tulenev kohustus koostada aastaaruandeid läbipaistvuse ja aruandekohustuse täitmise eesmärgil. Aruandes kirjeldatakse, kuidas ESRN on täitnud oma ülesandeid, milleks on teha kindlaks ja maandada Euroopa Liidu finantsstabiilsust ohustavaid süsteemseid riske ning anda oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Nõukogule ja laiemale üldsusele.

Üleilmne keskkond oli vaatlusperioodil erakordselt ebakindel. Euroopa Liidu (EL) makromajanduslikke tingimusi kujundasid jätkuvalt geopoliitilised pinged, taas lahvatanud kaubanduskonfliktid ja suurenenud ebakindlus seoses poliitikameetmetega. Sellest hoolimata olid Euroopa majandus ja finantssüsteem nende probleemide suhtes vastupidavad. Vastupanuvõime säilitamine on jätkuvalt väga oluline, kuna finantsstabiilsust ohustavad riskid on endiselt ulatuslikud. ESRN keskendus kahele peamisele tegurile, mis võivad vastupanuvõimet märkimisväärselt ohustada – makromajanduslik risk ja tururisk.

ESRNi läbivaatamise kõrgetasemelise töörühma aruande järelmeetmed tähistasid vaatlusperioodi olulist verstaposti. 2025. aasta juunis otsustas ESRNi haldusnõukogu hakata hindama riske ja haavatavusi terviklikumal viisil ning edendada makrotasandi usaldatavuspoliitikas süsteemiülest lähenemist. Sellest lähtuvalt keskenduti nii üksustele endile kui ka tegevustele, millest oleneb finantsstabiilsus. Lähenemisviisi muutmine hõlmab süsteemiülese ülalt allapoole suunatud stressitestimise suutlikkuse arendamist ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika kursi analüüsi lõimimist ESRNi korrapärastesse hindamistesse.

ESRN avaldas aruande krüptovarade ja detsentraliseeritud rahanduse ning nende mõju kohta finantsstabiilsusele. Samuti võttis nõukogu vastu soovituse kolmandat riiki hõlmavate mitme emitendiga stabiilse krüptovara skeemide kohta. Seda liiki skeemid on olemuselt haavatavad ja tekitavad ELile selgeid finantsstabiilsuse riske. Seepärast on oluline, et kõik asjaomased asutused, nagu Euroopa Komisjon, Euroopa järelevalveasutused ja riiklikud järelevalveasutused, võtaksid ESRNi uut soovitust arvesse.

ESRN kasutab finantsstabiilsust ohustavate riskide analüüsimisel sektori- ja ELi-ülest lähenemisviisi, mis ilmneb ka mitmes muus vaatlusperioodil avaldatud ESRNi aruandes. ELi pangandusvälise finantsvahenduse riskiseire 2025. aasta aruandes esitatakse kogu süsteemi hõlmav terviklik hinnang investeerimisfondide sektori haavatavuste kohta ning osutatakse suurele finantsvõimendusele, püsivale likviidsusriskile ja kasvavale omavahelisele seotusele. Kahes EKP ja ESRNi ühisaruandes, mis käsitlevad pankade ja pangandussektorivälise finantsvahenduse vahelistest seostest tulenevaid finantsstabiilsuse riske ning geomajanduslikust killustatusest lähtuvaid riske, analüüsitakse, kuidas šokid võivad levida sektori- ja piiriüleselt ning kuidas geopoliitiline areng, poliitiline ebakindlus ja killustatus võivad võimendada süsteemset riski. Lisaks sellele esitatakse teadusliku nõuandekomitee tehisintellekti ja süsteemset riski käsitlevas aruandes tulevikku suunatud vaade selle kohta, kuidas tehnoloogilised muutused võivad olemasolevaid haavatavusi võimendada või luua uusi süsteemse riski allikaid.

ESRNi töö tugineb tema liikmesinstitutsioonide, nõuandvate organite ja ESRNi sekretariaadi paljude töötajate pühendumusele ja eksperditeadmistele. Soovin avaldada tänu neile arvukatele ESRNi kogukonna liikmetele. Samuti soovin avaldada siirast tänu tehnilise nõuandekomitee eesistujale Pablo Hernández de Cosile ja temaga soojalt hüvasti jätta. Soovin ka tänada Portugali keskpanga presidenti Mário Centenot ja Euroopa Pangandusjärelevalve eesistujat José Manuel Campat nende panuse eest haldusnõukogu ja juhtkomitee töösse. Lõpetuseks soovin avaldada tänu Madalmaade keskpanga presidendile Klaas Knotile tema hindamatu toetuse ja pühendumuse eest haldusnõukogu liikmena.

Christine Lagarde
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja

Kokkuvõte

Käesoleva aruande vaatlusperiood algas 1. aprillil 2025 ja lõppes 31. märtsil 2026.

Selle aja jooksul tegi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) oma tavapärast tööd, tuvastades ja hinnates finantsstabiilsust ohustavaid haavatavusi ja riske.

ELi finantsstabiilsust ohustavad riskid püsisid kogu 2025. aasta vältel ja kuni 2026. aasta alguseni suured, kuid finantssüsteem tervikuna osutus vastupidavaks. Vaatlusperioodil kujundas ELi finantsstabiilsuse maastikku väga ebakindel väliskeskkond ning kaubanduskonfliktid ja geopoliitilised pinged mõjusid pärssivalt finantsturgudele ja majandusele. Kuigi 2025. aasta teisel poolel aitasid mõne kaubandusvaidluse lahendamine ja uute kaubanduslepete sõlmimine poliitilist ebakindlust vähendada, suurendasid 2026. aasta alguses Lähis-Idas taas puhkenud geopoliitilised pinged veelgi majanduskasvu ohustavaid langusriske. Vaatamata üleilmsetele ebasoodsatele teguritele püsisid finants- ja majandustingimused ELis üldiselt küllaltki tugevad. See toetas kodumajapidamiste ja ettevõtete bilansse koondtasandil ning hästi kapitaliseeritud ja kasumliku pangandussüsteemi krediidikahju jäi piiratuks. Pangandusvälised finantsasutused tulid turu volatiilsusega toime ning peamised finantstaristud jätkasid sujuvat toimimist isegi suurenenud küber- ja geopoliitiliste riskide tingimustes. Ehkki finantssüsteemi vastupanuvõime kinnitab kriisijärgselt tugevdatud õigusraamistike eeliseid, on endiselt oluline tähelepanelikult jälgida riskide kontsentreerumist (nt konkreetsetesse sektoritesse, varaklassidesse ja rahastamisturgudele), turu- ja likviidsusriske ning võimalikke järske muutusi riskivalmiduses.

Edaspidi võivad finantsstabiilsust ohustada mitmed negatiivsed stsenaariumid, mis võivad võimendada praegusi haavatavusi. Lähis-Idas eskaleeruvad konfliktid või halvenev üleilmne riskimeeleolu võivad vallandada järske ja korrapäratuid turukorrektsioone, mis võivad väiksema kindlustunde ja suuremate rahastamiskulude kaudu kanduda üle reaalmajandusse. Vaatlusperioodi lõpus tõusnud toormehindadest ja tarneahela killustatuse tekkest tingitud surve tõi taas esile finantssüsteemi tundlikkuse üleilmsete šokkide ja inflatsiooniootuste suhtes ning järsu ümberhindamise riski finantsturgudel. Finantsasutustel võivad tekkida suuremad rahastamis- ja likviidsuspiirangud, osalt tingituna intressimäärade võimalikust täiendavast ümberhindamisest, aga ka ülekanduvast mõjust riikide ja sektorite vahel. Tagasihoidlikud kasvuväljavaated keskpikas vaates, valitsemissektori kõrge võlatase mõnes ELi liikmesriigis ja julgeolekuga seotud kulutused piiravad samal ajal eelarvepoliitilist mänguruumi ja suurendavad võla jätkusuutlikkusega seotud probleeme. Lisaks sellele võivad kriitilise tähtsusega finantstaristut ja toimimise järjepidevust oluliselt häirida küberriskid. Makromajandusliku väljavaatega seotud riskid on tihedalt seotud finantssektori haavatavustega, mis võivad üksteist vastastikku tugevdada ja suurendada üldist süsteemset riski.

2025. aastal jätkas ESRN pangandusvälisest finantsvahendussektorist lähtuvate riskide jälgimist. ELi pangandusvälise finantsvahenduse riskiseire 2025. aasta aruandes juhiti tähelepanu kasvavatele tsüklilistele ja struktuursetele haavatavustele, püsivale süsteemsele likviidsusriskile, pangandusvälise finantsvahendussektori mõne osa kõrgele finantsvõimenduse määrale ja omavahelisele seotusele, riskide kasvavale kontsentratsioonile ja piiriülestele seostele.^[1] Need asjaolud tehti kindlaks erasektori rahastamisturgude ja pangandussektori vastastikuse sõltuvuse, riskifondide finantsvõimenduse, kinnisvarainvesteerimisfondide ja varasid hoidvate finantsasutuste põhjaliku analüüsi teel ning hiljutistele turupingetele, pensionisüsteemi reformidele ja sünteetilisele väärtpaberistamisele keskendunud töö käigus.

Samal aastal arendas ESRN edasi süsteemiülese stressitestimise vahendeid. Nõukogu koostas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) sektoripõhiste stressitestide negatiivsed stsenaariumid, nimelt 2025. aasta rahaturufondide stressitestimise suunised ja 2026. aasta kesksete vastaspoolte stressitesti. Need negatiivsed stsenaariumid hõlmavad suurenenud geopoliitilistest pingetest, toormehinna- ja inflatsioonišokkidest, varahindade järsust korrigeerimisest ja sellega seotud likviidsuspingetest tulenevaid äärmuslikke riske. Samal ajal otsustas ESRN töötada ELi finantssüsteemi jaoks välja ülalt allapoole suunatud stressitestimise rakenduse, laiendades EKP ühendatud süsteemiülese stressitesti analüüsi (ISA) mudelit. Seda rakendust hakatakse kasutama selleks, et hinnata ühiste stsenaariumite alusel võimendusmehhanisme nii sektorisiseselt kui ka -üleselt ning toetada sagedasemaid ja paindlikumaid süsteemiüleseid riskihindamisi.

ESRN jätkas ka tööd mitmes olulises sektori- ja piiriüleses poliitikavaldkonnas. 2025. aasta juunis rõhutas haldusnõukogu, et ESRNi volituste – teostada ELi finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalvet – täitmisel on oluline rakendada süsteemiülest vaadet ning aidata sellega kaasa finantsstabiilsust ohustavate süsteemsete riskide ennetamisele või maandamisele.^[2],[3]

Üks ESRNi eesmärke on aidata ära hoida Euroopa finantssüsteemi tervikuna mõjutavate haavatavuste ja riskide kuhjumist. Selleks jätkas ESRN aktiivselt osalemist kahes üleeuroopalises töörühmas, mille eesmärk on kõrvaldada finantssüsteemi mõjutada võivate küberohtudega seotud haavatavused. Samuti tugevdas ja täiustas ESRN oma kasvuriski mudelit, mis moodustab osa tema liikmete makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika kursi hindamise vahenditest.

Kooskõlas ESRNi tööd iseloomustava tegevuspõhise lähenemisviisiga rääkis nõukogu vaatlusperioodil kaasa ka hulgal teemadel, mille eesmärk oli õigusraamistiku tugevdamine, lähtudes vastavalt vajadusele kas süsteemiülesest või sektoripõhisest vaatenurgast. Väärtpaberistamise ja krüptovarade valdkonnas väljendas ESRN muret seoses Euroopa Komisjoni ettepanekuga lubada (edasi)kindlustusandjatel esitada lihtsa, läbipaistva ja standardse sünteetilise väärtpaberistamise raames rahastamata tagatisi. Samuti esitas ta soovituse kolmandat riiki hõlmavate mitme emitendiga stabiilse krüptovara skeemide kohta, kutsudes komisjoni üles mitte pidama neid skeeme lubatavaks kehtiva krüptovaraturgude määruse^[4] raamistiku alusel või vastasel juhul töötama välja asjakohased kaitsemeetmed sellistest skeemidest tulenevate finantsstabiilsust ohustavate riskide maandamiseks. Keskse kliirimise teemal vastas ESRN kahele ESMA konsultatsioonile. Esimeses, kliirimiskünniseid puudutavas konsultatsioonis, toetas nõukogu ESMA üldist lähenemisviisi kliirimiskünniste ümberkalibreerimisele ning tervitas konsultatsiooni aluseks olevat struktureeritud andmepõhist lähenemisviisi. Teises, võimendustagatise läbipaistvuse nõudeid käsitlevas konsultatsioonis, toetas ESRN läbipaistvuse suurendamist kogu kliirimisahelas. Lisaks andis ESRN nõu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele seoses suunistega, mis käsitlevad järelevalvevolitusi likviidsusega seotud haavatavuste kõrvaldamiseks. Samuti analüüsis ESRN võimalust kehtestada ärikinnisvaraturu jaoks laenuvõtjapõhised näitajad kolme võimaliku instrumendi abil, nimelt i) sissetuleku piisavuse näitaja ettevõtte tasandil eesmärgiga hinnata laenuvõtja suutlikkust võlga teenindada, ii) võimenduse ulatuse näitaja ettevõtte tasandil, millega saaks piirata ülemäärast finantsvõimendust, ning iii) tagatise piisavuse näitaja, milleks võiksid olla laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäärad.^[5]

ESRN täitis jätkuvalt järelevaataja rolli riikide ametiasutuste võetud makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete hindamisel ning esitas mõnel juhul oma arvamuse nende kasutamise ja/või kõigipoolsuse kohta. Mitme Euroopa Majanduspiirkonna riigi pangandussektoris tõid kapitalipõhised meetmed kaasa keskmiselt rangema makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika kursi, mis tulenes eelkõige vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade tõusust. Muude meetmete puhul on pilt nüansirikkam: mõned riigid on oma kurssi lõdvendanud ja teised karmistanud. Samuti võeti erinevaid laenuvõtjapõhiseid meetmeid, ehkki neil puudus konkreetne suund makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika karmistamise või lõdvendamise poole. Kui vaadata kapitalipuhvrite nõudeid kogu Euroopa Majanduspiirkonna lõikes, siis süsteemse riski puhvrid on COVID-19 pandeemia järel üldiselt vähenenud, kuid seda on suurel määral tasakaalustanud sarnase ulatusega vastutsükliliste kapitalipuhvrite moodustamine.

ESRN täitis oma vastutus- ja aruandekohustust Euroopa Parlamendi ja üldsuse ees. ESRNi eesistuja osales 3. detsembril 2025 Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis (ECON) avalikul kuulamisel ning finantsstabiilsusriskide arutamiseks kahel konfidentsiaalsel kohtumisel majandus- ja rahanduskomisjoni esimehe ja aseesimeestega. Peale selle pöördusid ESRNi sekretariaadi juhataja ja juhataja asetäitja vaatlusperioodil Euroopa Parlamendi poole kolmel temaatilisel avalikul kuulamisel. Seoses vastutuskohustusega üldsuse ees avaldas ESRN 2025. aasta juulis oma 2024. aasta aruande.

Trükiandmed